Mulle isegi meeldis Scratchis mängu teha kuid oli ka raskemaid asju millest ma aru väga ei saanud. Näiteks ei saanud ma aru kuidas peab panema tausta ja sprite´de skripte kuna juba ühe skripti puudumisel mäng ei toiminud nii nagu oli vaja ja nii raske oli aru saada mis sul valesti läinud oli. Keskkond mängude loomiseks oli iseenesest lihtne ja sobiv koht.
Prorgammeerimist ei saakski muud moodi teha ja muud moodi õpetada kui kuulata õpetajat ja teha tunnis tööd kaasa.
Eelnevalt arvasin, et programmeerimine on midagi raskemat, kui me sellega alustasime siis oligi see raske, esimene mäng mul ebaõnnestus täielikult, sest see oli keeruline, teise mängu alustamine oli mul juba lihtne, sest olin oma vigadest aru saanud ja parandasin neid. See ongi kätte võtmise asi, kui tahad aru saada siis sa saad aga kui sa ikka kaasa ei mõtle ja ei jälgi õpetaja tegevust, sa ei saagi aru. Algul võib-olla isegi ehmatas ära kuna ma polnud sellist asja enne näinud kuid ma harjusin sellega. Üksinda ma selle tegemisega kindlasti hakkama ei saaks. Esimene mäng läks mul aia taha, kuid teine tuli juba paremini välja ja see oleks isegi Scratchis realiseeritav. Pärast oli mul isegi hea tunne, kui sain aru, et olen ise, üksi oma mängu teinud. Ma arvan, et minul tulevikus ei lähe seda vaja aga kunagi ei või teada mis elus ette tulla võib. Ja vähemalt sain enda poolt valmis teha mängu ja sain õppida programmeerimist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar